Markedskommentar Q1-2024
17. apriilip 2024
Illisimaviuk?
Kvartalit tamaasa aningaasaliissutinik isumaginnittorisarput Danske Bank Asset Management peqatigalugu niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit saqqummersittarpavut. Tassani allaaserisarpavut kvartalit siuliani erniortitassanik aningaasaliissuteqarnitsinni pissutsit suut sunniuteqartitsisarnersut – taamalu qanoq kvartalimi tulliuttumi ilimasuuteqarnersugut.
2024imi kvartalit 1-ni niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit ataatsimut isigalugu takussutissat
Pissutsit pitsaalluinnartut uteqqinniarnerlutik?
USA-mi patajaatsumik annertusiartortoqarnissaa suli utaqqivarput aamma suli amerlanernit isumalluarneruvugut – naak piffissami kingullermi aningaasat pisissutaasinnaaneri annertuumik appariartoraluartut, taava aningaasat pisissutaasinnaanerisa annikinnerusumik appariartornissaannut isumalluarneq pigineqarpoq. Tamatuma aktiat naleqarnerulersittariaqarpaat, maannakkulli obligationit nalingat ajunngitsumik inissisimaqqilerput, kiisalu tamatumunnga ilutigitillugu aningaasaateqarfiit aktianik aamma obligationinik assigiinngiiaartumik pigisaqartut pitsanngoriartornerat uteqqikkiartorpoq.
Ukiup 2024-p aallartinnerani aningaasanik niuerfiit USA-mi taamatullu nunani Euroqarfiusuni aningaasaqarnermut politikkip annertuumik aamma qanittumi pinissaat naatsorsuinerminnut ilannguppaat. Aningaasat pisissutaasinnaanerisa kisitsisitaasa appasinnerat 2023-p naalernerani pisup aammattaaq Amerikami siuariartornerup ataannarsinnaaneranut qularuteqarneq pisuulluni erniat appartinneqarnissaannut ilimasunnerup aallartinneranut pissutaapput.
Taamaattorli 2024-mi sapaatit akunneri amerlasuut ingerlanngitsut niuerfimmi ilimagisat allanngortinneqartariaqalerput. Amerikami sulisoqarneq aasiit uissuumisitseqqippoq immikkut ittumik januaarimi sulisut amerleqqimmata. Ukiumi pineqartumi aningaasat pisissutaasinnaanerat pillugu nalunaaruteqarnerup siulliup kinguninnguatigut, atuagaq nuanninngilluinnartoq, tassami aningaasat pisissutaasinnaanerisa apparnerat ilimagisamit malunnaateqarluartumik qaffasinneruvoq. USA-mi siumukarneq pillugu paasissutissat ataatsimut isigalugit annertuut ingerlaqqipput, kiisa naak aningaasat pisissutaasinnaanerat pillugu nalunaaruteqarnerup februaarimut tunngasoq januaarimit annikitsumik pitsaanerulaaraluartoq, aningaasat pisissutaasinnaanerisa apparnerat suli ilimagisamit qaffasinneruvoq, kiisalu erniat pilertortumik appariarnissaannut ilimasunnermut kattunneqarsinnaanani.
Annertusiartornermut paasissutissat pitsaasumik uissuummisitsipput, aamma uagut ilimagisavut aningaaserivinni qanoq pilertortigisumik nalinginnaasumik ingerlaqqilernissamut ilimagisavut iluarsivagut, 2023-mi upernaakkut aningaaserivinni uippallernerup kingornatigut. Tamatumunnga pissutaasoq tassaavoq aningaasarsiornermi nalinginnaasumik piumasaqaatit aningaaseriviit taarsigassarsititsinissamut iliuuseqarnerat uagutsinnut tupaallaataammat. Taamaattumik annertusiartornermut ilimagisagut suli qaffasinnerusunngorlugit naleqqussarpagut. Kiisalu naak pisumut isumaqatigiinneq aamma niuerfik nikeriarsimagaluartut, taamaattoq 2024-mi annertusiartortoqartitsinissaanut ilimagisagut suli 2025-mut isernissamit pitsaanerupput. Allatut oqaatigalugu ilimagaarput Amerikami annertusiartornerup suki sukkatseqqinnissaa aasap atungaanut aamma ukioq tamakkerlugu 2 %-t missaanniinnissaa.
Kiisalu naak ukioq manna aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikinnerulernissaannut ilimagisavut annertusigaluarlugit, isumaqarpugut, soorlu Federal Reserve-tut, manna tikillugu ukiumi matumani aningaasat pisissutaasinnaanerannut tunngatillugu pakatsineq utaqqissaagallartumik kisitsisinit tunngaveqartoq, taamaattumik aningaasat pisissutaasinnaanerannut ilimagisagut 2025-mut aamma 2026-mut malunnaatilimmik allanngortinngilavut. Taamaattumik suli ilimagaarput, Federal Reserve-mit aningaasanut politikki akunnattumik qasuterneqarnissaa aallartinneqarsinnaasoq aasamut ernianik appartitsineq aqqutigalugu.
Nalilerparput nutsernerujussuaq pissutaasunut ilaasoq, tassani Amerikami suliffeqarnermi oqimaaqatigiittoqarnerulerneranut, tassami sulisinnaasut amerleriarsimammata. Tamanna aningaasat pissutaasinnaanerannut tunngatillugu nutaarsiassaavoq pitsaasoq, tassami Federal Reserve annikinnerusumik iliuuseqartussaalermat aningaasaqarnermut politikkimi sukaterinermigut aamma sulisussanik piumasaqarneq appartillugu.
Tamanna tunngavigalugu 2024-mi annertusisoqarsinnaaneranut ilimagisagut naleqqussarpavut 2026-p tungaanut, tamatumunnga ilutigitillugu ingammik 2024-mut tunngatillugu annertusititsinissamut missingiuterput annertusillutigu.
Taamaakkaluartoq nutaarsiassat pitsaasuupput – USA-mi annertusiartorneq ingerlaqqippoq. Qaammatialunnguit matuma siornatigut ilimagisatsinnit suli ‘aalarnerulluni’.
Kisitsisit najoqqutassat ilimasutsilluartut tikkuussipput nunani euroqarfiusuni annertusiartorneq sukkanerulersoq. Ilimagaarput annertusiartorneq qaammatini aggersuni annertusinissaa, aningaasanut aamma aningaasarsiornermut politikkip sukanneqarsimaneranik, aningaaseriviit taarsigassarsititsinerminni piumasaqaatinik sukaterisimanerannik, nukissiornermi ajornartoornermik aamma toqqortaatinik naleqqussaanermik, pissuteqartunik pitsaanngitsumik sunniutaasimasut qaangiukkiartornerat ilutigitillugu.
Suli nalorninartoqarpoq sulisussat amerliartornerisa annertusinissaanut ataatsimut annertusiartornermut ilanngulluni. Taamaattoqarpat ECB imatut inisseriaannaavoq, sukannersumik oqaatigalugu sulisoqarnermut pissuteqartumik taava aningasanut politikkimi malunnaateqartumik qasukkaasinnaaneq inissaqartinneqarunnaarluni. Tamanna eqqorutsigu taava mianersornerup tamatuma kingunerissavaa ECB akunnattumik ernianik appartitsilluni ukiumi matumani kingusinnerusukkut aallartissasoq, kisianni qaammatini tulliuttuni 18-24-ni erniat, niuerfimmi naatsorsuinermi ilanngunneqareersimasunit, annikinnerusumik appartillugit.
Uagut naliliinerput naapertorlugu Kinami annertusiartorneq tupaallannartumik aalaakkaavoq piffissamut ungasinnerisumik ilimanaatilinnut tunngatillugu 4-5 %, siorna aasaaneranit, aamma uagut naatsorsuutigaarput kvartalini aggersuni naammaginartumik kisianni ingasanngitsumik annertusiartortoqarnissaa.
Uagut nalilerparput aktiat pitsaasumik qaffannerannut aamma annikitsumik allanngorarnerannut pissutaanerpaajusoq tassaasoq, niuerfimmi assigiiaartumik qaffatsitsisarneq annertusititsinissamut ilimasunnermik ingammik USA-mut tunngatillugu. Tassa uagut suli siulittuutigigatsigu ukioq manna aamma aappaagu naammaginartumik annertusiartortoqarnissaa, allaat USA-mut tunngatillugu allanit isumalluarnerusumik taava ineriartorneq tamanna ingerlaannartariaqarpoq. Euroqarfimmi annertusiartorneq sukkasooq, Kinami aalaakkaasoqarneq, aningaasat appasinnerusumik naleerukkiartornera aamma akunnattumik aningaasanik politikkimik qasukkaanerit pissutigalugu taava aktiat aamma nunarsuup sinnerani ajunngitsumik ingerlasariaqarput. Taamaattumik matuma allanneqarnerani Amerikami aktiat 6 – 9 %-imik aamma euroqarfimmi 10 – 12 %-imik iluanaarutaanissaat ilimagaarput.
Niuerfimmi maannakkut aningaasanut politikkip 2024-mi ineriartornissaat piviusorpalaarnerusumik ineriartornissaat naatsorsuinerminnut ilannguppaat, USA-mi taamatullu euroqarfimmi, ukiup aallartinneranut naleqqiussilluni. Taamaattorli 2025-mit siumullu nalilerparput niuerfiup qularnerulersimanera Federal Reserve-p qanoq annertutigisumik erniamik appartitsinissaanut tunngatillugu. Kiisalu annertusiartornermut paasissutissat pitsaasut aamma kisitsisit aningaasat naleerukkiartorneranut tunngasut kingulliit obligationit akunnattumik aamma sivisuumik piusussat erniaat suli qaffatseqqippat, maannakkut piffissap sivisuup ingerlanerani aatsaat takuarput naleqarnerat pitsaanerulaartoq Amerikami erniat nikerarnerannut tamakkerlugu. Taamaattumik ilimagaarput qaammatini 6 – 12-ini tulliuttuni erniat apparnissaat USA-mi obligationit sivikitsumik aamma sivisuumik pigineqartussat eqqarsaatigalugit, ingammik ernianik appartitsinerup aallartinneqarnera pissutaalluni.
Taamaattorli akerlianik suli isumaqarpugut, niuerfimmi ECB-mit 2025-p aamma 2026-p tungaanut erniat appartinneqarnissaat suli naatsorsuinermi annertunaarsimavaat, taamaattumik obligationit sivikitsumik pigineqartussat erniat uagut isiginninnerput tunngavigalugu pilerinarpallaanngillat. Taamaattorli euroqarfimmi erniat nikeriarnerat tulluarnerusumik akia aalajangerneqarsimavoq, taamaattumik tamatumani aammattaaq erniat akunnattumik appariarnissaat ilimagaarput, tassa ukiup matuma affaani kingullermi erniat appartivinneqarnissaasa tungaanut.
Niuerfinni nutaani aktianut tunngatillugu suli erseqqissaatigivarput piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu Kinami unamminartut niuerfimmut akornutaasinnaanerat. Kisianni piffissaq sivikinnerusoq eqqarsaatigalugu nunarsuaq tamakkerlugu annertusisoqarnissaanut ilimagisat, aningaasat nalingisa appasinnerusumik apparnerisa aamma aningasanut politikkip sukaninnginnerusup niuerfinni nutaani aktianut tapersersuisariaqarpoq, qaammatini 12-ini tulliuttuni naatsorsuutigaarput niuerfinni nutaani 10 – 12 %-imik erniaqartitsisoqarnissaa kisitsisit atituumik isigalugit.
Aningaasanik niuerfinnit ineriartorneq – aktiat arpapput
Nunarsuaq tamakkerlugu 2024-mi aktiat ineriartornerat: Aktianik niuerfiit (Kina pinnagu) tamarmik 2024-mi ajunngitsumik erniaqartitsipput
Ukioq 2023 ukiuuvoq aktianut tunngatillugu pitsaalluinnartoq, kiisalu 2024 assinganik ingerlavoq. Taamaalillutik nunarsuaq tamakkerlugu aktiat 10 %-t eqqaani kvartalimi siullermi qaffapput sallersaallutik Japanimi, USA-mi aamma Europami. Tamatumunnga ilutigitillugu nunarsuaq tamakkerlugu aktiat nikerarnerat immikkut appasippoq, taamaattumik aktianik niuerfimmi erniat aarlerinaatilinnut naleqqussarlugit nalinginnaasumit annertuumik qaffasinnerupput. Ingerlarsornermut pisuusoq – soorlu 2023-mi – tassaavoq USA-mi annertusiartornermut kisitsisit tupaallannartut aammattaaq aningaasanik isaartitsinermi pitsaasumik suli ingerlaneq. Taamaalillutik niuerfinni killiffik nikinngitsoq ukiup aallartinneranit USA-mi annertusiartortoqarnissaanut ilimagisat annertusipput ukioq manna 0,5 procentpointit missaannik, tamannalu piffissap sivikitsuinnaap ingerlanerani iluarsiineruvoq qaffasilluinnartoq. Kisianni euroqarfimmi aktiat taamatuttaaq tunuarsimaanngillat aamma qaffapput Amerikami aktiat oqalualaatullu ittutut qaffariarput.
Tamatumunnga ilutigitillugu annertusiartornerup annertuup aamma aningaasat naleerukkiartornerisa annertuup obligationit sivikitsumik taamatullu sivisuumik pigineqartussat erniaat qaffatsippaat. Tassani maluginiarneqartussaavoq taamaattoqaraluartoq aktiat qaffannerat, immaqa tamatumani ersersinneqarpoq aningaasarsiornermi niuerfinni pissutsit nalinginnaasut uteqqikkiartornerannik, tassa aktiat aamma obligationit allanngorarnermikkut pitsaanerusumik ingerlaqqilernerannik. Pissutaasoq tassaavoq aningaasat naleerukkiartornerat malunnaateqarluartumik apparpat, kiisalu niuerfimmi maannakkorpiaq taamaallaat oqallisigineqarsinnaalluni, qaqugumita erniat appartinneqarnerat pissava aamma – manna tikillugu – isumakuluutigissanagu erniat suli annertunerusumik qaffanneqaqqissaat aningaasat naleerukkiartornerat akiorniarlugu.
Tamatumunnga ilutigitillugu annertusiartornerup annertuup aamma aningaasat naleerukkiartornerisa annertuup obligationit sivikitsumik taamatullu sivisuumik pigineqartussat erniaat qaffatsippaat. Tassani maluginiarneqartussaavoq taamaattoqaraluartoq aktiat qaffannerat, immaqa tamatumani ersersinneqarpoq aningaasarsiornermi niuerfinni pissutsit nalinginnaasut uteqqikkiartornerannik, tassa aktiat aamma obligationit allanngorarnermikkut pitsaanerusumik ingerlaqqilernerannik. Pissutaasoq tassaavoq aningaasat naleerukkiartornerat malunnaateqarluartumik apparpat, kiisalu niuerfimmi maannakkorpiaq taamaallaat oqallisigineqarsinnaalluni, qaqugumita erniat appartinneqarnerat pissava aamma – manna tikillugu – isumakuluutigissanagu erniat suli annertunerusumik qaffanneqaqqissaat aningaasat naleerukkiartornerat akiorniarlugu.
SISA-p aningasaliiffigisaani pissarsiat ineriartornerat
SISA Annertusiartortitsineq
SISA Annertusiartortitsinerup ilaa Danske Bank Asset Managementimit ingerlanneqartoq 2024-mi kvartalimi siullermi ajunngitsumik erniaqartitsiffiuvoq 7,74 %-imik. Aktiat agguataarnerat pingaarneq kvartalip naanerani 69,4 %-imik annertussuseqarpoq, 30,5 %-t missaat tassaallutik obligationinut aningaasaliissutigineqartut taakkua saniatigut aningaasanik tigoriaannarnik peqarpoq.
SISA Aalaakkaasoq
SISA Aalaakkaasup ilaa Danske Bank Asset Managementimit ingerlanneqartoq 2024-mi kvartalimi siullermi ajunngitsumik erniaqartitsiffiuvoq 3,41 %-imik. Aktiat agguataarnerat pingaarneq kvartalip naanerani 27,7 %-imik annertussuseqarpoq, 72,3 %-t tassaallutik obligationinut aningaasaliissutigineqartut aamma aningaasanik tigoriaannarnik peqarpoq.
Aningaasaliissuteqarnitsinnut pilersaarut aamma tunngaviusumik aallaaviit taamalu ileqqorissaarnissamut malitassat immikkoortumik Aningaasaliissuteqarnerit –ni allaaserineqarput.
Qaammatit tamaasa kurs-it / aningaasat nalingi imaluunniit pigisat nalillit nalingisa ineriartornerat malinnaaffigisarpavut taamalu aningaasaliissuteqarnermi ataatsimut pissarsiat takussutissiarineqartarlutik uani Iluanaarut
Niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit tamakkiisut – kvartalit 4-ni 2020-imi taamaallaat qallunaatuujusoq - takusinnavatit uani SAQQUMMERSITAT/Niuffaffinni tunngasunik oqaaseqaatit