Markedskommentar Q2-2024
17. juulip 2024
Illisimaviuk?
Kvartalit tamaasa aningaasaliissutinik isumaginnittorisarput Danske Bank Asset Management peqatigalugu niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit saqqummersittarpavut. Tassani allaaserisarpavut kvartalit siuliani erniortitassanik aningaasaliissuteqarnitsinni pissutsit suut sunniuteqartitsisarnersut – taamalu qanoq kvartalimi tulliuttumi ilimasuuteqarnersugut.
2024imi kvartalit 2-ni niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit ataatsimut isigalugu takussutissat
Politikikkut qularneq uteqqippoq
Amerikami aningaasaqarnerup ingerlanera ukioq manna kvartalit aappaanni kvartalimi siullermi killiffigisani anigorpaa – tupaallannartumik pitsaalluinnartumik ineriartorluni. Isumaqatigiissutigisimasatut ilimagisaasut nalunaarutigineqarsimasut siunissami ineriartornissamut tunngatillugu annertuseqqippoq. Tamatumunnga ilutigitillugu aningaasat pisissutaasinnaanerat tupaallatsitsivoq qaammatini siullerni qaffasilluni, naak juunimi aningaasat pisissutaasinnaanerat pillugu nalunaarusiami qilanaarineqartumi oqariartuutigineqartoq aningaasat pisissutaasinnaanerat malunnaatilimmik appasinnerusumiittoq.
Politikikkut qularnerup aningaasaqarnermi nutaarsiassat nuannersut alanngitsippai.
Sumiiffik euroqarfik aammattaaq kvartalit appaanni pitsaalluinnartunik nutaarsiassaqarfiuvoq. Ukiup aallartinnerani qaammatini siullerni allaat malunniuttoqarpoq annertusiartortitsinerup uteqqissimaneranik. Tamanna BNP-mut kisitsisit tamanut saqqummiunneqartut uppernarsarpaat, taakkua kvartalit aappaanni tamanut saqqummiunneqaramik takutippaat annertusiartortitsineq piffissami ungasinnerusumik aningaasaqarniarnerup ilimanassuseqarnera.
Taamaattorli suliffeqarneq pitsaasumik ingerlasoq tapertaavoq aningaasat pisissutaasinnaanerisa suli qaffasippallaarnerannut, tassami sullissisarnermi aningaasat pisissutaasinnaanerat aammaarluni qaffasissumi inissisimanermigut tupaallatsitsivoq. Taamaakkaluartoq ECB[1]-mit toqqarneqarpoq juunimi ataatsimiinnermi erniat 3,75 %-imut appartinneqarnissaat. Naak nalunaarutigineqaraluartoq namminneq paasissutissanik pisariaqartitsillutik, taamaattoq ilaasortat siuttuusut arlallit ataatsimiinneq sapaatit akunnerinik arlalinnik sioqqullugu, nalunaarutigereerpaat erniat appartinniarlugit. Tamatumunnga tunngavilersuutigineqartoq tassaavoq ECB-mit aningaasaqarnermi politikkip ilaa killilersuineqarfiusup annikitsumik qasukkarniarnera, tamatumani pissutaalluni aningaasat pisissutaasinnaanerani qaffasinnerusup ilaa ataannaraluartoq annikilliartorsimammat.
Taamaattorli kvartalip naajartornerata tungaanut nutaarsiassat nuannersut qoqerneqarput tupaallannartumik Frankrigimi parlamentimut qinersinissap nalunaarutigineqarneratigut. Aningaasanik niuerfiit tamanna iliuseqarfigaat franskit Tysklandimut erniat assigiinngissutaanni annertuumik qaffaanermikkut kiisalu franskit Europami aktiaataasa appartinnerisigut.
Kinami aningaasaqarniarneq suli tusiattumik ingerlatinneqarpoq oqartussaasut anguniarluakkamittut tapiissuteqartarnerat pissutigalugu. Maajip naalernerani sivikitsuinnarmik nuannattoqarpoq nutaarsiassaq takkummat, tassa qitiusumik aningaasaateqarfiup inissiat inigineqanngitsut pisiariniarmagit ineriartortitsisunik ajornartoorsimasunit inissiallu attartugassanngortinniarlugit. Taamaalilluni Kinami aningaasanik naqiterisoqarnerulissaaq inissiat atorneqanngitsut niuerfimmiittut ikilisarniarlugit, kiisalu tamanna isumalluarnarsinnaagaluartoq taamaattoq pilertortumik takuneqarsinnaalerpoq iliuuserineqartup aningaasartai ima killeqartigisut tamanna malunnaateqarluartumik allanngortitsisinnaanani.
Suli aalajangiussimavarput suli Amerikami aningaasaqarnikkut ajunngitsunik siunissami nutaarsiassaqarumaartoq. Tunngaviusumik isigalugit pissutsit taamatut inissisimaannarput – aningaasaqarniarnermi annertuunik ajornartorsiuteqanngilaq kiisalu taarsigassarsiaqarneq appasittumi inissisimalluni. Tamatumunnga ilutigitillugu suli nalilerparput aningaasat pisissutaasinnaanerisa annerpaamik taamaallaat 2 % sinnilaaginnarsimagaa, taamaattumik suliffeqarfinni oqimaaqatigiissitsiniarneq ilaatigut tupaallannartumik nunasisimasuni suliffissaqarniarneq assut annertusinera pissutaalluni, taamaattumik aningaasat pisissutaasinnaanerat aappaagu 2 %-imut qaninnerulersinnaavoq.
Ajoraluartumik USA-mi piffissami aggersumi qinersinissaq maannakkut sammineqalerpoq. Soorunami tamatuma aningaasiorfinnit niuerfiit sunniuteqarfigissavai, kisianni aammattaaq aningaasaqarniarnermut pingaaruteqartunik kinguneqarsinnaavoq. Taamaattorli erseqqissaatigaarput soorlu kvartalimi kingullermi taamak iliortugut, qineqqusaartut arlaanaataluunnit ilumut qanoq iliuuseqarnissani qunugissagaa, tamanna aningaasaqarnermut ajoqutaassappat, taamaattumik oqariartuuterput pingaarneq tassaavoq: Ilorraap tungaanut ingerlaneq ingerlaannassaaq aamma annikitsumik ukiumi matumani tupaallatsitsissalluni. Aningaasat pisissutaasinnaanerat appariartorpoq, aningaasaqarnermi politikki killilersuivoq (naammaginartumik), taamaattumik Federal Reserve-mit erniat appartinneqarsinnaapput, qaammatini tulliuttuni 18-ini aggersuni. Kisianni Federal Reserve[2] suli sivisuumi sukannersumik aningaasanut politikkimik ingerlatsisariaqarpoq, taamaattumik 2026 sioqqullugu erniat annertuumik appartinneqarnissaat suli ilimaginngikkallarparput.
Nunani euroqarfiusuni aningaasaqarneq annertusiartoqqippoq – tamanna assortuutissaajunnaarpoq. Kiisalu suliffeqarnermut tunngatillugu amerlanernik aamma tupaallatsitsivoq pitsaassusia pissutaalluni. Uagut naliliinerput tunngavigalugu pissutaasoq tassaavoq, sunniutaasut pitsaanngitsut annikilliartornerat aamma assinganik ilimasuuteqarpugut: Nukissiaqarnermut tunngatillugu sunniutaasut pitsaanngitsut annertuut, aningaasaqarnermi politikkimi sukaterinerit il.il. annikilliartorput, aamma aningaasaqarnerup qanorluunniit siunissami annertusiartortitsinissamut tapertaanissaa ilimanarluinnarpoq.
Taamaattumik eqqarsaateqarnerput aalajangiussimavarput euroqarfinni annertusiartortoqarnissaa pitsaasumik imaanngitsoq pitsassuarmik, aningaasat pisissutaasinnaanerat kittaartumik peeriartussaq 2 %-p missaanut, aammattaaq ECB-mit aningaasanut politikki annikitsumik qasukkarneqassaaq, kisianni ima annertutigisuunngitsumik niuerfimmi naatsorsuutigineqartutut, tassunga pissutaavoq suliffeqarnerup pitsaassutsimigut suli tupaallatsitsiuarnera. Kisianni erseqqissaatigissavarput aningaasaqarnermi politikki maannakkut utersaarsimammat, imaapput sivisunngitsumik, taamaattumik uagut missingiutivut annertuumik allanngorsinnaapput tassani apeqqutaalluni Frankrigimi qinersinerup qanoq inerneqarnissaa.
Kinami oqartussaasut paasivaat sooq inissianik niuerfik ingasattajaartumik ingerlanneqassanngitsoq aamma taamaattumik imikkoortumut ajutoorsimasumut anguniagaqarluartumik iliuuseqarniarlutik. Siunissami tamatuma kingunerissavaa assinganik pisoqarnissaanik ilimasuttariaqartugut – annertusiartortitsineq piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu assingusumik (imaluunniit ataatilaarlugu) tassa imaappoq 4 – 5 %. Naak tamanna naammaannartutut ikkunaraluartoq uagut isumarput naapertorlugu tamanna Kinamut namminermut pitsaassaaq aamma nunarsuup sinneranut.
Nalilerparput sallaatsumik nunninnissaq maannakkut piviusunngulersoq aamma niuerfimmi iluarineqarluni. Taamaattumik apeqqutaalerpoq maannakkut qanoq pisoqassanersoq. Ingerlaannaq erseqqissaatigissavarput Frankrigimi qinersinerup piffissami sivikitsumi aamma Amerikami ukioq manna kingusinnerulaartukkut taamaattoqarnissaata aningaasanik niuerfinni nikerartitsiumaartut, taamaattumik aarlerinaatilinnik aqutsineq apeqqutaalluinnassaaq qaammatinik aggersuni pilersaarusiukkamik nikerartitsinissamut. Kisianni tamanna eqqorutsigu tamanna ajunngitsumik suli isikkoqarpoq aktiat 2025-mut ingerlanitsinnut eqqarsaatigalugit.
Amerikami aktiat akiat akisutinneqarput kisianni soorlu sivisuumik tunngavilersorsimagipput, tamanna taamaattuassaaq inuiaqatigiinni aningaasarsiornermut ilimagisat eqqortinneqartarnerat atuutsillugu. USA-mi aamma Europami annertusiartortitsinerup ingerlarsorneranut uagut naliliinerput tunngavigalugu taakkua ukioq manna pingaarnersaapput aktianik niuerfiit pitsaasuunerannut, kiisalu uagut naliliinerput naapertorlugu ingerlarsorneq tamanna qanittukkut qaangiutissaaq. Kisianni naatsorsuutigaarput siunissami annertusiartortitsinerup aalaakkaasuunissaa aningaasat pisissutaasinnaanerat appasinnerussaaq aamma erniat akunnattumik appartinneqarpata, taava 2025-mi aktiat akunnattumik qaffassapput. Taamaattumik matuma allanneqarnerata nalaani ilimagaarput amerikarmiut aktiataasa 7-9 %-imik erniaqarnissaat qaammatini aqqaneq marlunni aggersuni, kiisalu euroqarfimmi 10-12 %-imik.
Kvartalip naajartornerani erniat apparnerisa obligationit erniaat qaffasissutsinut utertippaat, tamanna uagut naliliinerput naapertorlugu USA-mut taamatullu Tysklandimut tulluakannerpoq. Naak ilimaginngikkaluarlutigu piffissap sivikitsup ingerlanerani erniat annertuumik appariarnissaat, taamaattoq ilimagineqarsinnaavoq tupaallatsitsinerit pitsaanngitsut annertusiartortitsinerup ilimagisamik appasinnerulerluni imaluunniit nunarsuarmi politikkimi pisunik assigiinngitsunik, soorlu assersuutigalugu Kangiani Qiterlermi sorsunnerup sakkortusineranit appasinnerujussuarnik erniaqartitsisoqalersoq. Tamatumunnga pissutaavoq aningaasat pisissutaasinnaanerisa ima appartigissammat kiisalu suliffeqarneq pitsaanerusumik oqimaaqatigiilerluni, taava qitiusumik aningaaserivissuit manna pilertortumik – aamma perusullutik – ernianik appartitsisinnaammata tamanna pisariaqarpat. Taamaattumik obligationit aamma piffissami sivisuumi taakkuninnga pigisaqarnermi nalorninartut taakkua aningaasaateqarfinnut oqimaaqatigiissitsinerunermik pilersitsissapput.
Nunarsuaq tamakkerlugu aningaasat pisissutaasinnaanerat appasinnerusoq, kiisalu USA-mi aamma Europami aningaasaqarnermut qajassuarnersumik politikeqarnerup obligationinut niuerfinni nutaani nunanit nioqqutigineqartunut tapertaajumaarput, nunani taakkunani aningaasanut aamma nunat allat aningaasaannut nalituunut. Niuerfinni nutaani aktiat isigigutsigit, suli erseqqissaatigissavarput Kinami piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu Kinami unamminartoqartitsissapput kigaallatsitsisumik. Kisianni piffissami qaninnerusumi nunarsuaq tamakkerlugu annertusiartortitsinissamut, aningaasat nalingisa appasinnerusut aamma aningaasaqarnermut qajassuartumik politikkip ilimagisatta, tamakkua niuerfinni nutaani aktianut tapertaajumaarput, kiisalu uagut ilimagaarput qaammatini aqqaneq marlunni tulliuttuni emerging markets-indeks 8-10 %-p eqqaanniissaaq.
[1] Nuts. Den Europæiske Centralbank tassaavoq nunat 19-it euroqarfimmiittut qitiusumik aningaaseriviat.
[2] Nuts.: Federel Reserve Bank (USA-mi qitiusumik aningaaserivissuaq)
Niuerfiup ineriartornera
Aningaasanik niuerfinni ineriartorneq – aktiat nutaamik rekordiliipput
Kvartali siulleq pitsaasoq qaangiummat aningaasanik niuerfiit apriilimi uivernermik annertunngitsumik eqqorneqarput. Tamatumunnga pissutaavoq annertusiartortitsineq pitsaasoq tupaallatsitsimmat aamma USA-mi aningaasat pisissutaasinnaanerat pillugu nalunaarut aasimmiaasit nuanngitsoq. Tamanna nunarsuaq tamakkerlugu aktiat 5 %-t missaannik appartippaat, tassani Amerikami aktiat siuttuullutik. Tamatuma aammattaaq erniat qaffatsippaat aamma – soorlu siorna ukiakkut – qularnermik pilersitsipput, tassa annertusiartortitsineq sakkortuallaassanersoq aningaasat pisissutaasinnaanerannik appartitsinissamut.
Kisianni tamanna sivisuallaanngilaq. Amerikami annertusiartortitsineq pillugu paasissutissat qajannaatsuullutik takutitsipput, naak tupaallatsitsinerit pitsaasut annikilligaluartut. Kiisalu aningaasat pisissutaasinnaanerat pillugu majimut nalunaarut, juuni tamanut saqqummiunneqartoq sallaatsumik nunninnissamut neriunneq aatsaat taamak erseqqitsigileqqippoq aktiat qaffaqqillutik. Taamatuttaaq Kinami aktiat annertuumik pitsanngoriarput ukiup aallartinnerani pitsaanngitsumik inissisimasimagaluarlutik. Naak aviisini qulequttat Amerikami aktianik teknologimut tunngasunik qitiutitsigaluartut, taamaattoq aktiat euroqarfimmiittut malinnaapput. Taamaattorli tamanna tassanngaannaq unippoq Frankrigimi qinersinissaq suaarutigineqarnerata kingornatigut, tassani Europami aktiat eqqorneqarmata.
Nunarsuaq tamakkerlugu MSCI-aktianut nalunaarsuiffinni katillugit 3,67 %-imik qaffappoq USA tassani siuttuulluni, aktiallu niuerfinni nutaaniittut aammattaaq ilorraap tungaanut saapput.
Erniat annertuumik apriilimi qaffannerisa annertusiartortitsinermi kisitsisinik neruminnerulaartunik pilersitsipput ingammik aningaasat pisissutaasinnaanerannut tunngasumik pitsaasunik nutaarsiassat erniat appartippaat. Frankrigimi uivernerup aammattaaq kinguneraa Tysklandimi erniat appariarnerat.
SISA-p aningaasaliissutaani erniat ineriartornerat
SISA annertusiartortitsineq
SISA Annertusiartortitsinerup ilaa Danske Bank Asset Managementimit ingerlanneqartoq 2024-mi kvartalit aappaanni ajunngitsumik erniaqartitsiffiuvoq 2,70 %-imik. Aktiat agguataarnerat pingaarneq kvartalip naanerani 77,9 %-imik annertussuseqarpoq, 22,1 %-t missaat tassaallutik obligationinut aningaasaliissutigineqartut taakkua saniatigut aningaasanik tigoriaannarnik peqarpoq.
SISA aalaakkaasoq
SISA Aalaakkaasup ilaa Danske Bank Asset Managementimit ingerlanneqartoq 2024-mi kvartalit aappaanni ajunngitsumik erniaqartitsiffiuvoq 1,11 %-imik. Aktiat agguataarnerat pingaarneq kvartalip naanerani 32,7 %-imik annertussuseqarpoq, 67,3 %-t tassaallutik obligationinut aningaasaliissutigineqartut aamma aningaasanik tigoriaannarnik peqarpoq.
Aningaasaliissuteqarnitsinnut pilersaarut aamma tunngaviusumik aallaaviit taamalu ileqqorissaarnissamut malitassat immikkoortumik Aningaasaliissuteqarnerit –ni allaaserineqarput.
Qaammatit tamaasa kurs-it / aningaasat nalingi imaluunniit pigisat nalillit nalingisa ineriartornerat malinnaaffigisarpavut taamalu aningaasaliissuteqarnermi ataatsimut pissarsiat takussutissiarineqartarlutik uani Iluanaarut