Niuffaffinni tunngasunik oqaaseqaatit Q1-2023
24. apriilip 2023
Illisimaviuk?
Kvartalit tamaasa aningaasaliissutinik isumaginnittorisarput Danske Bank Asset Management peqatigalugu niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit saqqummersittarpavut. Tassani allaaserisarpavut kvartalit siuliani erniortitassanik aningaasaliissuteqarnitsinni pissutsit suut sunniuteqartitsisarnersut – taamalu qanoq kvartalimi tulliuttumi ilimasuuteqarnersugut.
2023imi kvartalit 1-ni niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit ataatsimut isigalugu takussutissat
Nalornineq annertuvoq, kisianni nunarsuaq tamakkerlugu siumukarneq atuutiinnarpoq
USA-mi aningaaserivinni ajornartoorneq pissutaalluni ilimanarsinnaavoq USA-mi aningaasaqarnerup pitsaanngitsumik ineriartorsinnaanera. Taamaattumik piffissaq qaninnerusoq eqqarsaatigalugu nalornineq annertuvoq, kisianni uagut nalilerparput oqartussaasut iliuuseqarnerisa atituumik ajornartoortoqarsinnaanera pinngitsoortissinnaagaat. Taamaattumik nunarsuaq tamakkerlugu annertusiartortitsineq ajunngilaq aamma aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikinnerat qaffasilluni. Taamaattumik tamatuma erniat sivikinnerusumik atuuttartut aamma aktiat qaffatsissinnaavai.
Ukiumut 2023-mut appakaannermi isumalluanngissuseqarneq malugilluarneqarsinnaavoq. Aningaasaqarnermut tunngasunik ilinniagaqarsimasut Blombergip nalinginnaasumik misissuinerani aperineqartut 65 %-iisa naatsorsuutigaat USA-mi aningaasarsiornikkut aperiartoqarnissaa, kiisalu aningaasanik niuerfinni naatsorsuinermi ilannguppaat Amerikami aningaaserivissuup erniat appartittariaqalissagai 2023-mi ukiup affaata aappaata ingerlanerani. Naak aamma ukiut nikinneranni, aningaasarsiornermi appariarneq ukiuunerani pisoq nunani euroqarfiusuni aarleqqutigineqartumit annikinnerunissaa erseqqereeraluartoq, taamaattoq suli annertuumik qulartoqarpoq annertusiartortitsisinnaanerup ilumut uteqqissinnaaneranut. Kiisalu Kinap ammaqqinnissaa qularnartutut isigineqarluni.
Ingammik aarlerissutigineqartut USA-mi aningaasarsiornikkut appariartoqarnissaa pilertortumik ajalusoortinneqarpoq. Piviusorli sivisuumik piunngilaq kisianni allanngorpoq uanngaannit “sallaatsimik pisussatut” uunga “sallaatsumik pisoqanngilaq”, tassami annertusiartorneq tupaallannartumik sukkasuumik pivoq aamma aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikilliartornerat akioruminaappoq. Taamaattorli euroqarfik tunniutiinnaanngilaq naak Amerikarmiut aningaasaqarnerat tupaallannartumik sakkortusigaluaqisoq. Kisitsisit najoqqutassat takutippaat aningaasaqarniarneq nukissiuuteqarnermik ajornartoornermit tatisineq ilimagisamit pitsaanerusumik qaangersimagaa. Aammattaaq Kina ajunngitsumik annertusiartortitsinermik tupaallannartumik takutitsivoq kiisalu aammaaqqinneq uppernarsarneqarpoq nunarsuaq tamakkerlugu pilersuinermut aqqutit annertuumik pitsanngoriarnerannik.
Kisianni Amerikami aamma Europami aningaaseriviit arlallit ajornartorsiulerput.
Taamaattorli Amerikamili aamma Schweizimi oqartussaasut pilertortumik iliuuseqarnerisa kingunerisaanik aningaaseriviit annertunerusumik ajornartoornissaat pinngitsoortinneqarpoq.
Amerikami aningaaserivissuup aamma ECB marsimi ataatsimiittarneranni annilaarnartoqalaarpoq, tassa aningaaserivissuit aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikilliartornerat suli ernumanartoqartimmassuk. ECB aalajangerpoq erniat malinneqartartut 2,5 %-imit 3 %-imut qaffanniarlugit, kiisalu Amerikami aningaaserivissuaq aalajangerpoq erniat aamma suli 0,25 procentpointinik qaffaqqinniarlugit 4,75 aamma 5 %-t akornanni.
Taamaalilluni kvartali naajartorpoq piviusumi assiliaq nutaaq pilerluni – nalornineq annertooq aamma ataatsimoortumik aarleqquteqarneq, aningaaseriviit ajornartooqqinnerisa tupaallannartumik annertuumik siuarineq ajutoornermik kinguneqarsinnaaneranik.
Aalajangiusimaannarparput 2022-mi aasaaneranili USA-p aningaasarsiornikkut appariarnermik nalaanneqassanngitsoq. Tunngavilersuuterput pingaarneq tassaajuarsimavoq, tassa USA-mi aningaasaqarneq tunngaviusumik oqimaaqatigiissinneqartuunngitsoq. Tamanna imatut paasineqassaaq inoqutigiit aamma suliffeqarfiit aningaasanik amerlavallaanik (taarsigassarsianik) atuisimannginnerattut. Tunngavilersuut tamanna soorunami aningaaseriviit ernumanartorsiornerannit allanngortinneqarpoq. Akerlianik nassuerutigilluinnarparput aningaaseriviit nalorninartorsiornerisa kingunerisinnaagaat sunniuteqarneq annertooq, tamannalu aningaasarsiornermi appariartoqarneranik kinguneqarsinnaasoq.
Taamaattorli matuma allanneqarnerata nalaani nalilerparput oqartussaasut iliuuseqarsinnaanermikkut ajorluinnartumik ajornartoornerusinnaagaluartoq pinngitsoortissinnaagaat, kisianni erseqqissarlugu, siunissami annertusiartortitsinermut, aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikilliartornerannut aamma aningaasaqarnermut politikkimut nalornissuteqarneq maannakkorpiaq annertoorujussuusoq.
Naatsorsuutigaarput nalornissuteqarnerup annikilliartornissaa, kiisalu ilorraap tungaanut ingerlaneq qaammatini aggersuni sakkortunngikkaluamik ingerlaqqissasoq, kisianni aningaaseriveqarnermi aalaakkaasumik ingerlasoqarnissaa sapaatit akunnerini aamma qaammatini tulliuttuni tamanna aalajangiisuusussaasoq. Kukkunngikkutta taava Federal Reserve-mit erniat suli marloriarlutik qaffaqqinneqassapput aamma ukiuni aggersuni qaffasissuseq 4-5 %-imiissaaq. Kukkugutta taava aningaasarsiornikkut appariartortoqassaaq, aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikilliartornerat annikilliartussaaq kiisalu Federal Reserve-mit erniat appartikkiartorneqassapput.
Europami ilorraap tungaanut saattoqarnissanut nalornineq aamma ajunngitsumik annertusiartortitsinermut uteqqinnissaq soorunami aammattaaq annertusivoq. Kisianni Europami aningaaseriviit USA-mit pitsaanerusutut inissisimapput aamma naatsorsuutigaarput, pissutsit Credit Suisse-mut tunngasut siaruannginnissaat Europami aningaaserivinnut annertunerusumik aarlerinartorsiortoqarnissaanut.
Taamaattumik euroqarfimmi pissutsit aalajangiisuusussat tassaassapput nukissiuteqarnermut ajornartoornerup annikilliartornissaa aamma nalinginnaasumut uteriartoqqinnissaq Ruslandip Ukrainemit saassussinera pillugu tuparujussuarnerup kingorna. Kisitsisit najoqqutassat kingulliit allaat tikkuussipput, annertusiartortitsineq sukkanerusumik ingerlalersoq aningaasarsiornermi toqqissisimannginnerup siornatigornit, kiisalu tamatuma tutsuiginninnerput pitsanngortippaa, tassa annertusiartortitsineq ajunngitsumik upernaap aamma aasap ingerlanerani.
USA-mit allaanerusumik euroqarfimmi ataatsimut isiginnilluta Kinami annertusiartortitsinermut ilimaginninneq qaffapparput ukiumi qaammatini siullerni. Ammariartoqqinneq assut sukkasuumik ingerlasimavoq tamannalu pissutaavoq annertusiartortitsinerup tupaallatsitsisimaneranut ukiup aallartinnerani ajunngitsup tungaanut.
Taamaattumik Kinamut maannakkut apeqquterujussuanngorpoq nunarsuaq tamakkerlugu politikeqarneq. Ruslandimik tapersersuineq, Taiwanimut tunngatillugu panamik sajuppilutsitsineq aamma niuernermi akersuunneq kiisalu USA-mut unammillerneq tamakkua ukiuni aggersuni annertuumik oqallisaassapput. Aningaasanik niuerfinni tamanna qanoq iliorfigissallugu ajornakusoorpoq kiisalu tamanna aningasanik niuerfinni nalornisoqartitsivoq.
Ataatsimut isiginnilluta oqariartuuterput pingaarneq tassaavoq nalornisoqarnerata annertussusia. Aningaaseriviit ajornartoornerat USA-mi aningaasarsiornermik appariarnermik, aningaasat pisissutaasinnaanerisa apparnerannit aamma aningaasaqarnermut politikkimik annertuumik qasukkaanermik kinguneqarsinnaavoq. Illuatungaatigut aningaaseriviit ajornartoornerat sivikitsuinnaasinnaavoq aningaaseriviit atuinermut aningaasalersuisinnaanerannut aamma aningaasaliissuteqartarnerannut akornusiinani. Taamaattoqarpat ilorraap tungaanut saakkiartorneq kigaatsumik pissaq kiisalu Federal Reserve aningaasaqarnermut politikkimik suli sukaterinerussalluni. Taamaattumik tamatuminnga appakaannissaq annertuumik allanngorpoq kiisalu sapaatit akunneri aamma qaammatit aggersut aalajangiisuujumaarput.
Naatsorsuutigaarput USA-mi aktiat 10 %-t missaannik erniaqarnissaat, Europami 5 % sinnilaarlugit kiisalu niuerfinni nutaani ilimagaarput 5-10 %-imut qaffariartoqarnissaa, tassa qaammatini aqqaneq marlunni tulliuttuni.
Erniat akunnattumik sivisussuseqartartut allanngortariaqanngillat annikitsumik appasinnerullutik qaammatit 6-12 tulliuttut isigalugit, aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikillinerat unikkiartussappat aamma annertusiartortitsineq appasilluni kisianni ajunngitsumik ingerlalluni, kiisalu Federal Reserve qanoq pisoqaraluarpat erniat qaffannissaannut tunngatillugu kigaallappat. Euroqarfimmi naatsorsuutigaarput erniat sivisuumik piusartut qaammatini 6-12-ini tulliuttuni allanngortariaqanngillat, ECB-mit sukannersumik aningaasanut politikkiata aningaasat pisissutaasinnaanerisa nalikilliartornerannut aarlerinaatillit unikaallatsissinnaammagu.
SISA-p aningasaliiffigisaani pissarsiat ineriartornerat
SISA Annertusiartortitsineq
SISA Annertusiartortitsinerup ilaa Danske Bank Asset Managementimit ingerlanneqartoq 2023-mi kvartalimi siullermi ajunngitsumik erniaqartitsiffiuvoq 4,43 %-imik. Aktiat agguataarnerat pingaarneq kvartalip naanerani 63,5 %-imik annertussuseqarpoq, 36,5 %-t missaat tassaallutik obligationinut aningaasaliissutigineqartut taakkua saniatigut aningaasanik tigoriaannarnik peqarpoq.
SISA Aalaakkaasoq
SISA Aalaakkaasup ilaa Danske Bank Asset Managementimit ingerlanneqartoq 2023-mi kvartalimi siullermi ajunngitsumik erniaqartitsiffiuvoq 2,55 %-imik. Aktiat agguataarnerat pingaarneq kvartalip naanerani 19,5 %-imik annertussuseqarpoq, 80,5 %-t tassaallutik obligationinut aningaasaliissutigineqartut aamma aningaasanik tigoriaannarnik peqarpoq.
Aningaasaliissuteqarnitsinnut pilersaarut aamma tunngaviusumik aallaaviit taamalu ileqqorissaarnissamut malitassat immikkoortumik Aningaasaliissuteqarnerit –ni allaaserineqarput.
Qaammatit tamaasa kurs-it / aningaasat nalingi imaluunniit pigisat nalillit nalingisa ineriartornerat malinnaaffigisarpavut taamalu aningaasaliissuteqarnermi ataatsimut pissarsiat takussutissiarineqartarlutik uani Iluanaarut