Niuffaffinni tunngasunik oqaaseqaatit Q4-2020

Niuffaffinni tunngasunik oqaaseqaatit Q4-2020 14. januaarip 2021

Illisimaviuk?

Kvartalit tamaasa aningaasaliissutinik isumaginnittorisarput Danske Bank Asset Management peqatigalugu niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit saqqummersittarpavut. Tassani allaaserisarpavut kvartalit siuliani erniortitassanik aningaasaliissuteqarnitsinni pissutsit suut sunniuteqartitsisarnersut – taamalu qanoq kvartalimi tulliuttumi ilimasuuteqarnersugut.

2020-imi kvartalit 4-ni niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit ataatsimut isigalugu takussutissat

Covid-19-imut akiuussutissaq takkuppoq

Nunarsuarmi tamarmi aningaasaqarneq 2020-ip kvartaliisa 4-Ni appariarpoq. Kina pitsanngornermik takkutitsisut annersarivaat, tassami pitsaasumik annertusiartortitsinermik takutitsipput. USA-missaaq aningaasaqarnermut tunngasunik ingerlatsineq qaffariaateqarpoq, naak qaffariaat annikinneruleraluartoq. Europami covid-19-i siaruatsaaliorniarlugu killilersuinerit nutaat atuutilersinneqarput, tamannalu pissutigigunarluinnarlugu nunat ilaannut aningaasaqarnikkut kvartalit 4-maanni appariartitsisuusimassagunarluni.

Ameriikkami præsidentimut qinersinerup inernerata nalunarunnaanera aammalu akiuussutissanik sanaartornerup pitsaasumik kinguneqalernerata ataatsimut isigalugu kvartalit 4-ni aningaasanik nalilinnik niuerfinni nalorninartorsiorsinnaaneq annikillisippaa. Taamaattorli naatsorsuutigaarput aningaasanik nalilinnik niuerfiit suli ilaatigut covid-19-ip ineriartornerata sunnersimaassagai, aamma tunisassiornernut atatillugu nalorninartorsiorsinnanerit, covid-19-imut akiuussutissat assigiinngitsut siaruarternerinut aamma akiuussutissatut pitsaassusaasa nalornartorsiortitsisinnaanerat naatsorsuutigisariaqassapput.

Tuluit kunneqarfiata (Storbritannien) aamma EU-ip akunnerminni siunissami pissutsit atuutsitaasussat pillugit isumaqatigiinniarnerat ingerlaqqippoq, aammalu periarfissaq kingullerpaaq atorlugu isumaqatigiissuteqarput, taamalu isumaqatigiissuteqarnerup qularnanngitsumik illua-tungeriit taakkua siunissami akunnerminni niuernikkut atugassarititaasut pillugit atugassarititaasussanut isumaqatigiissut tamanna tunngaviusussaassaaq.

 

Aktiat nalingat ataatsimut isigalugu kvartalit sisamaata aallartinnerani qaffapput, kisianni niuerfinni USA-mi præsidentimut qinersinissap qanilliartornerani sivikitsukullammik appariaateqarput, kingornalu aktiat qaffakkiartoqqilerlutik. USA-mi naalagaaffiup obligationiisa erniaat kvartalit pingajuanni qaffapput, tyskilli naalagaaffiata obligationiinut erniarititaasut kvartaalit sisamaanni allannguuteqanngingajalluinnarlutik appasissumi inissisimallutik. Kreditspænd / Assigiinngissut (naalagaaffiup obligationiutaasa isumannaatsut aamma inuussutissarsiornermi suliffiit obligationiisa akornat taaneqartarpoq kreditspænd, tassa taakkua assigiinngitsut marluk erniaasa assigiinngissusaat) ataatsimut isigalugu kvartalit sisamaanni milliallaqqippoq.

Suli uagut naliliinerput imaappoq aktiat tassaassasut pigisanik nalilittut qaammatini aggersuni pigisarissallugit pilerinarnerpaassasut.

 

SISA-p aningasaliiffigisaani pissarsiat ineriartornerat

SISA Annertusiartortitsineq 2020

Angineq – assitaa tooruk

SISA Annertusiartortitsineq

SISA Annertusiartortitsinermiittuutai , taakkua Danske Bank Asset Management-imit isumagineqartut, 2020 –imi kvartalit sisamaanni  pitsaasumik 7,2 %-ip missaani pissarsissutaapput. 2020-i tamaat isigigaanni 9 %-ingajalluinnarmik pissarsissutaallutik. Ataatsimut isigalugu Annertusiartortitsinermiititat aktianut nuutat / inissisimasut ukiup naanerani 66 % -imit appasinnerulaarput, taavali obligationinut aningaasaliissutit Annertusiartortitsinermiititat 33 %-iullutik, taakkua saniatigut aningaasaannaat killeqartumik annertussuseqarlutik.

SISA Aalaakkaasoq 2020

Angineq – assitaa tooruk

SISA Aalaakkaasoq

SISA Aalaakkaasuuniittuutitai, Danske Bank Asset Management-imit isumagineqartut, kvartalit sisamaanni pitsaasumik 3,36 %-imik pissarsissutaapput. Ukioq 2020 tamaat isigalugu 4,58 %-imik pissarsissutaallutik. Ataatsimut isigalugu Aalaakkaasumiititat aktianut nuutat / inissisimasut ukiup naanerani 24 % -ip missarpiaaniipput, taavali obligationinut aningaasaliissutit Annertusiartortitsinermiititat 73 %-iullutik, taakkua saniatigut aningaasaannaat killeqartumik annertussuseqarlutik.

 

Aningaasaliissuteqarnitsinnut pilersaarut aamma tunngaviusumik aallaaviit taamalu ileqqorissaarnissamut malitassat immikkoortumik Aningaasaliissuteqarnerit –ni allaaserineqarput.

 

Qaammatit tamaasa kurs-it / aningaasat nalingi imaluunniit pigisat nalillit nalingisa ineriartornerat malinnaaffigisarpavut taamalu aningaasaliissuteqarnermi ataatsimut pissarsiat takussutissiarineqartarlutik uani Iluanaarut

 

Niuerfinni pissutsit pillugit oqaaseqaatit tamakkiisut – kvartalit 4-ni 2020-imi taamaallaat qallunaatuujusoq - takusinnavatit uani SAQQUMMERSITAT/Niuffaffinni tunngasunik oqaaseqaatit

Siunnersuineq ilitsersuinerlu

Nangaassuteqarnak uagutsinnut attaveqarsinnaavutit.

Telefonigut ullut tamaasa ammasarput piffissami 10 - 14 (UTC-2), kiisalu uagutsinnut mailimik nassiussinissannut aammattaaq periarfissaqarputit.

Mailit paasissutissanik inummut tunngasunik mianerisassaasunik imaqarpat, taava qinnuigissavatsigit una atoqqullugu attaveqarnermi immersugassaq.